Hej vänner!

Long time no see, pikka aega pole postitanud. Aeg lendab ikka nii kiirelt, et ei saagi aru ja pole mahti saanud ka siia miskit kirja panna.

Igatahes sai äsja tuldud riigist nimega Rootsi, täiesti juhuslikult oli see mu esimene reis üldse põhja (niivõrd-kuivõrd) poole mere taha ja sõit suurema laevaga kui seda on M/S Regula. Reis oli muidugi tore. Stockholm on minu arvates mõnes mõttes üpris sarnane Tallinnaga: liiklus, hooned jne. Hooned olid muidugi tunduvalt paremas seisukorras kui seda on Tallinnas või muus Eesti linnas. Hea üllatus oli see, et Stockholm on väga rattasõbralik linn. Rattateid leiab igalt poolt, eraldatud joonega nii kõnni- kui ka sõiduteel. Tundus ka, et see on väga praktiline, isegi sellise võrdlemisi tuulise ilma ja vesiste tänavatega nägi ikka juba päris kümneid rattureid. Halb üllatus oli see, et kesklinn oli päris kaugel sadamast. Oma tunnine jalutuskäik ning alles siis jõudsime kesklinna moodi kohta. Ilm oli muidugi mõnus ja jalutamise vastu pole mul midagi aga… seda on natuke palju siiski. Järgmine kord mõtlen kindlasti ühistranspordile. Tegelikult käis jalutades mul paraleelselt mõte, et kuidas oleks võtta suvel kruiis koos rattaga sinna. Seljakott selga, navi koos vaatamisväärsustega lenksule ja üks kena päev. Kohe tekkis muidugi küsimus, et kuidas saab laevale mahutada oma ratta ning kas selle eest võetakse ka mingit eraldi tasu? Senikaua kuni ma kindlat plaani minekuks pole paika pannud, ei hakka ma ka Tallinki infotelefonile kõlistama. Kui oled kursis, võid teada anda kommentaariumisse :)

Plaan oli varem minna ka Roheliste rattaretkele, see vist jääb paraku see aasta siiski ära. Lootsin, et korraldajad mõtlevad mingeid erireise korraldada ja saab praamipileti kuidagi odavamalt aga tuleb välja, et kinni tuleb taguda üpriski kirves ürituse pilet: isegi õpilasele 32€ / 500EEK,  lisaks praamipilet autole ja haagisele mis isegi kamba peale tuleb ka tubli lisa sellele summale. Kokkuvõttes sain ma sama raha eest tegelikult 2010 suvi käia 3 päeva Lätis festivalil, kus hinnas oli bussirendi makse, 2-päeva pilet festivalile ja kütus. Rattaretk kui selline on muidugi tore, aga pisut liiga kõrge hind selle eest, et õhtul suppi ja hommikul putru saada ning Eesti artiste näha.

Loodan nüüd pisemate vahedega siia midagi kirja panna, kõike kaunist seniks ja minge välja jalutama või sportima, ilm on kevadiselt mõnus juba! :)

Tükike kevadet

Aknast välja vaadates tekib muidugi arvamus, et ega see kevad veel niipea tule, kuid kuna mulle meeldib varakult juba ideid/plaane koguda, siis praegu on kevadiste plaanide tegemiseks juba suurepärane aeg.

2 korda olen käinud sellisel üritusel nagu Roheliste Rattaretk. Tegemist on tõenäoliselt osalejate arvu arvestades suuruselt teise rattaüritusega Eestis (esimene on Tartu Maratoni sari). Erinevus Tartu Maratonist on muidugi lihtne: tegemist pole võistluse, vaid meeldiva nädalavahetusega ratta seljas. Ise oma aja peremees, aega nautida loodust, vaatamisväärsusi, head seltskonda ning mis seal salata, ka huvitavat seltskonda, sest see on seal alati olnud päris kirju.

Esimene kord sai käidud seal aastal 2005. Toimumiskohaks Otepää. Pehmelt öeldes oli tegu supervägeva elamusega. Ülimõnus maastik, 1. laagripaik õhtuse Leigo järve ääres koos Dagö kontserdiga. Teine päev oli sajune. Enne laagripaika sai kuskil Sangaste poe juures kaugelt nähtud ka, kuidas kellegi ratas nahhaalselt sisse vehiti. Ilusa ürituse peab muidugi mõni juhm ära rikkuma. Laagripaik oli Sangaste lossi taga. Väga ei mäleta, kuid kena koht oli ja õhtuks muutus ilm ilusaks. Kolmas päev on tavaliselt alati kõige lühema distantsiga, seega sellest pole midagi erilist meeles, lühike.

Ega üks kord jää teiseta. 2007, Matsalus. Pisut igavam maastiku poolest, ent rohkem nägi randa ning lindusid. Päev enne retke algust sõitsime Valdoga siit ratastega kohale Lihulasse (~125km), kompsud-kodinad tõi isa autoga järele. Lõime telgi püsti Lihula kultuurimaja ette, kust retk algama pidi. Hirm oli küll rataste pärast, et äkki vehitakse need öösel sisse ja retk jääb sootuks pidamata, kuna terve öö ikka rattaid valvata ei suuda. Katsime rattad kilega, peitsime telgi ja seina vahele tihedasti ning sidusime omavahel igatepidi kinni, et võimalikult raske neid oleks kätte saada või ärkaks me vähemalt selle ürituse peale üles. Hommik oli meeldiv, rattad olid alles ja kui silmad lahti tegime, oli kohal juba päris palju rahvast, korraldajad sättisid ja arutasid plaane jne. Esimesel päeval oli kohe alguses mingi muuseum, kus Matsalu elu-olu kohta ja lindude topiseid kahe korruse jagu. Pole küll suur linnufänn, aga tegu oli äraütlemata põneva kohaga. Ilm oli kogu retke jooksul heitlik, eriti esimesel ja viimasel päeval. Teise päeva algus oli huvitav, mööda ranna äärt sõita kus väga palju tuulegeneraatoreid (seistes otse nende all, siis on tegu ikka tõeliste hiiglastega, mis seal salata). Seal kusagil olevat filmitud ka mingi stseen Viimsest Reliikviast. Päev viis ka Virtsu, poes oli järjekord 2 tundi, seega saime meie isegi võrdlemisi kiiresti sealt minema. Kolmas päev möödus enamasti läbi maalinna sõites (julm ikka, kui pikad võivad kividest laotud aiad olla) ning nagu supsti koju tagasi.

Aga plaan?
Mitu aastat on vahele jäänud, seega tahaks see aasta jälle minna. Toimub Saaremaal, täpsemad kavad ja infod alles tulevad. Kui keegi huvitatud, võiks sellest kommentaariumis teada anda.

Seniste kogemuste põhjal ka üks pluss-miinus nimekiri:

+Hea ning sõbralik seltskond

+Talong millel kirjas õhtune supp, mida isegi juurde saab hiljem ilma talongita.

+Tõeliselt lummav loodus ja kohad, kuhu tõenäoliselt ise ei satuks.

+Õhtune mõnus laagrimelu

+Kontserdid

+Rahulik tempo, ei pea pingutama

+Kompse ei pea ise kaasas kandma, selle jaoks on pakiautod

+Kuna tegu on rohelise mõtteviisiga teemaga, siis prügi sorteerimine on popp ning hommikul prügimäe kõrvalt ei ärka, puhtus.

-Hommikusel pudrul on alati vähe moosi

-Hommikune puder ise

-Hommikul kell 8 pannakse ruuporist ja kõlaritest karjuma äratusmuusika

-Mure asjade pärast: kuigi enamasti keegi rattast ilma ei jää ja ala on turvatud, siis Matsalus näiteks tuli hommikul teateid sellest, et kaduma on läinud sadulaid.

-Pakiautosse pandud kompsud peavad olema korralikult pakitud, kuna kogu suure pakikuhja majandamiseks ei käida nende pakkidega just eriti hellalt ringi

Seega, mida arvad? Kirjuta mulle kommentaariumisse.

blogi..x2

Kuna eelmine blogi jäi ajapuudusel sinnapaika, siis nüüd tuli jälle see kreisi idee, et võiks ju uuesti midagi kirja panema hakata. Neile, kes loodavad edaspidi siit leida mu päevikut/päevatoimetusi, siis üleval paremas nurgas asub muideks selline X-moodi nupuke, vajuta julgelt, see ei hammusta. Üldiselt on mul plaan kirjutada võimalikult laia ampluaaga teemadel. Sealhulgas plaanin kirjutada kohtadest, mis on pisut ebatavalised, kuid mida ma kindlasti külastada tahaks. Otsa teeb lahti:

“Vene rähn”

…ehk Duga-3

Hiigelantenn Tšernobõli lähedal. Tegelikult on Dugasid tervenisti 3, Duga-3 on neist viimane ja ka suurim. Antennid on tehtud sõjalisel eesmärgil ning mõeldud kasutamiseks nõukogude liidu raketitõrjesüsteemi osana. Asukoht koordinaatidel 50°23′07.98″N 137°19′41.87″E. Ühtlasi kuulub Duga-3 ka 30km raadiusega ohutsooni, mõistagi on selle taga 1986. aastal Tšernobõli tuumajaamas toimunud tuumareaktori plahvatus.

Rähn? Mis rähn?

Duga-3 oli nii võimas, et hakkas tekitama madalasageduslikku heli, mis kostus umbes nagu rähni toksimine. Sellest ka selline hüüdnimi. Signaal segas raadiosagedusi väga paljudes riikides üle maailma ning tekitas palju pahameelt. Praeguseks on Duga-3 saatus nukker: seisab kasutult, roostetab. On arvatud, et ca 30 aasta pärast, peaks see juba lagunema/kokku vajuma hakkama, seega enne tuleb seal ära käia. Mõned pildid sellest hiiglaslikust monstrumist: